BRIANNA ESIMENE SÜNNIPÄEV

0 Comments

On mõnus kevadine pärastlõuna. Värske lillelõhn on vallutanud kõik meie toad. Soojad päiksekiired silitavad õrnalt ja lõpuks olen leidnud hetke, et olla rahus ja nautida seda. Eilne sünnipäevatrall on möödas ja poole tunni eest lõpetasin koristamise. Mingisuguse ime läbi suutsin ma lõpuks ka kõik söögid külmkappi ära mahutada.

Suslu magab oma lõunaund ja minul on lõpuks aega kirjutada seda postitust, mida te juba nii kaua ootate.

Kõigepealt tahaksin ma öelda, et te olete kõik IMEarmsad, et mulle kirjutate. Paljud teist tundsid suurt huvi, et mis ma siis lõpuks sellest meeletust magusakogusest, (millest pilt mu Instagrami kontot kaunistab) kokku küpsetasin. No järgnev räägibki põgusalt ka sellest.

Mõtlesin pikalt, et kuidas seda Brianna Esimese sünnipäeva postitust siis alustada ja millest siin rääkida. Eks te piltidelt vist näete isegi kui armas ja tore see päev meil oli, aga mõtlesin et ehk oleks teil natukene huvitavam lugeda hoopis organiseerimise poolest.

Ja eks rahast meeldib ju inimestele ikka rääkida ja sellest, mis miski maksab ja kuidas oleks võimalik saada soodsamalt.

Mis läheb maksma siis ühe üheaastase preili kodune sünnipäevapidu?

Palju aega kulub ettevalmistustele?

Millised valikud tegime meie?

NUMBER 1 EHK KUS PIDADA?

Kõik emad ilmselt nõustuvad, et oma lapse esimene sünnipäev on üks äärateult tähtis sündmus ja vajab kohe kindlasti tähistamist. Brianna esimesele sünnipäevale hakkasin minagi mõtlema juba kuid enne õiget päeva. Esimesed küsimused, mis kohe peas keerlema hakkasid: "Kus pidada? Keda kutsuda?"

Esimene idee oli muidugi suur ja uhke pidu Tallinna ägedaimas mängutoas. Kui mõte aga juba natukene edasi liikus, et keda siis sünnipäevast osa võtma kutsuda, sai üsna ruttu selgeks, et sellel siiski mõtet pole. Meil lihtsalt polnud tutvusringkonnas piisavalt sellises vanuses lapsi, kes seal mängutoas siis lustlikult koos mängida võiks ja Brianna ei arvaks ilmselt ka sellest suurt midagi.

Mida siis teha? Kõige õigem tundus esimest sünnipäeva ikka kodus tähistada. Lapsel hea ja kindel olla. See on siiski ju tema päev.

Niisiis esimene rahaline kokkuhoid tuli meil mängutoa pealt ja kui rääkida nende maksumusest (Tallinnas), siis vastavalt mängutoale on hind nii alates 60 eurost 100 euroni.

KEDA KUTSUDA?

Kodus pidamine lühendas ka meie külalistenimekirja. Lapsele mõeldes tunduski mõistlik oma perekeskis sünnipäeva pidada ja mitte teda suure rahvahulgaga ära ehmatada. Nii saidki kutsutud kõik lähimad sugulased, keda muidugi kogunes ka lõpuks päris arvestatav number. Õnneks mahtusime kõik kenasti ära.

MIDA PAKKUDA SÜÜA?

Söökidest rääkides (tordist räägin veidi hiljem) plaanisin ma muidugi alguses kõik ise teha. Minu lapse esimene sünnipäev tundus mulle nii suur ja tähtis ja kuigi tema tõepoolest veel midagi väga kahjuks aru sellest kõigest ei saa, tahtsin ma sellegipoolest kõike suure südamega ise teha. Kuna ma kalkuleerimisest natukene juba ka sõltuvuses olin lõin kokku erinevad numbrid. Ehk, et mis läheks maksma ise tegemine ja kui erinevad söögid/snäkid tellida. Tulemus oli minu jaoks isegi jahmatav, sest Selveri köök suutis mind üllatada täiesti mõistlike ja soodsate hindadega. Enda toidukorv oleks mul tulnud pea poole kallim ja valmistamisele kuuluv aeg veel muidugi otsa. Nii sai siis otsustatud kõik söök tellida Selveri köögist. Arvestasin umbes 9 snäkki inimesele, lisaks muidugi salatid ja muu. Soolase kohapealt arvestasin täitsa kenasti, sest söödud sai peaaegu kõik, samas keegi ei lahkunud tühja kõhuga. Magusasse upun ma ilmselt aga veel järgnevad nädalad.

MUU NÄNN

Nagu mulle ikka kombeks on, siis pean ma ju kõikide võimalike poodide valikud ära nägema, et sada protsenti õige valik teha. Niisiis kammisin ma umbes kolm päeva poode läbi, et kõik kõige õigemad ja soodsamad leida. Värviliste topsikeste, kõrte, nõude ja muu sitsi-satsi peale kulus mul kokku umbes 12 eurot.

Lisaks tellisin ma juurde veel seitse heelium õhupalli, mis toodi täispuhutuna koju sünnipäeva hommikul. Need maksid siis veel 15 eurot.

Kogu tuba sai kenasti kaunistatud.

CAKE SMASH – JAH/EI?

Sellele küsimusele suutsin mina suurema mõtlemiseta õnneks vastata. Ei pane seda kuidagi pahaks teistele emmedele, kes selle kasuks otsustavad, kuid ise jätsime selle vahele. Kuna ma lihtsalt olen täielikult toiduga mängimise vastu (sh toidusõjad jms ei tundu eriti fun), siis ka see uus komme, mis järjest rohkem Eestis levima on hakanud, jäi meie listist välja.

Neile, kes siis cake smashist kuulnud pole, siis lühidalt on see fotosessioon stuudios, kus laps mängib/mäkerdab!? oma uhke tordiga. Igaljuhul tundus meile selline tähistamine täiesti ebamõistlik ja ebavajalik.

TORT!

No ilma tordita ei ole ju mingit sünnipäeva. Magusalaud pidi tulema uhkemaist-uhkeim. Visualiseerisin endale kõrgustesse ulatuvat ekstravagantselt kaunistatud torti ja kreemiseid muffini torne. Reaalsus tabas mind aga kohe, kui olin erinevatelt meistritelt küsinud tordile hinnapakkumise. 60 – 100 eurot üksnes tordi eest välja käia tundus mulle justkui kosmilise ja ebareaalsena. Pinterestist erinevaid ideid korjates tundus üha ainuõigem tort ja kogu magusalaud ise valmistada. Mina – kes ma pole eluski ühtki torti valmistanud, tabasin end juba mõni päev hiljem Mustika keskuse teise korrusel asuvas Suhkrukunsti poest erinevaid pärleid, kaunistusi ja martsipane valimas.

Hinnad!? Hinnad!? Hinnad!?

Tordimaterjale ja -kaunistusi valides hakkas mulle tordimeistrite hinnakiri juba üsna reaalsena tunduma. Näiteks 250 grammi värvilist martsipani maksis 2.95 eurot. Neid kulus mul üksnes tordi katmiseks kolm. Lisaks oli vaja kaunistuseks võtta ju veel valget värvi martsipan. (Seega üksnes martsipani peale kulus siis umbes 12 eurot). Pärlikarpe oli erinevaid, üks neist maksis näiteks pea 4 eurot.

Kuna ma olin pähe võtnud, et teen ISE, siis maksu mis maksab, ise ma selle tordi ka valmis teen ja tegingi.

Kui kaunistused välja arvata, siis tordi sisu iseenest kuigi kulukas polnudki. Tegin muidugi väga basic’u toorjuustu vahukoore šokolaadi kreemi.

Oleks ma muidugi sealt suhkrupoest veel haaranud martsipani lõikamiseks vajalikud tööriistad ja vormid, oleks selle tordi hind juba hoopis miski muu tulnud.

Eks lõikasin koduste vahendite abil tähed ja muud kaunistused siis lõpuks ise välja. Siinkohal võtaks mütsi maha kõigi tordimeistrite ees, jumal kuidas te suudate neid väikseid kaunistusi nikerdada!?. Ma tegin seda ilmselt vähemalt tuhat korda aeglasemalt ka ja vandusin end ma alla, et miks küll pidin selle ette võtma. Tegemata või pooleli jätmine poleks minu puhul aga kõne allagi tulnud.

Ühe sammukese mõtlesin ma siiski ette. Juhul kui see tort oleks ikka täitsa untsu läinud, siis umbes kahe kilone šokolaaditort oli mul Selveri köögist veel lisaks tellitud.

Tordiga hakkasin pihta juba eelmisel päeval ja kaunistasin sünnipäeva hommikul. Muffineid küpsetasin samuti kella kaheni öösel. Kokkuvõttes suurem ettevõtmine kui oleksin ealeski ette kujutanud, aga hakkama ma sain ja kõik lauale jõudis.

Kas ma lõpuks aga midagi säästsin, seda on täna raske öelda. Enda üle uhkust tundsin aga küll.

Selline see Brianna esimene sünnipäev siis eile kujunes. Kõik jäid väikese peoga rohkem kui rahule ja väike preili tundis end kodus imehästi.

Nüüd mattun ma siin kodus ainult magusa alla. Lisaks minu tehtud viiekilosele tordile oli lisaks tellitud umbes kahekilone šokolaaditort, külalised tõid omaltpoolt meile lisaks veel kaks torti ja kreemiseid muffineid sai küpsetatud kolm plaaditäid. Ühesõnaga – APPI!?