LIINA PALOTU

Olen alati olnud lummatud kõigest ilusast ja põnevast enda ümber ning püüdnud seda ka ise luua. Kunst ja loomingulisus on miski, mis on minu sees alati olnud - justkui sisemine hääl, kutsung. 

Täna võin teile rõõmuga teatada, et lõpuks olen lasknud oma sisemise hääle valla ja leidnud üles tee, mis mind tõeliselt õnnelikuks teeb. 

Olen alati olnud suur unistaja, kuid teadnud ka, et üksnes ilusate unelmate loomisest ei piisa - tuleb vaeva näha, tööd teha. Nii otsustasin ka mina suure sammu oma unelma poole astuda ja õppida, midagi, mille peale minu süda on juba ammu hoogsamalt löönud. 

Eile sain ma ametliku tunnistuse - olen nüüd täiesti ametlikult Glow Make Up Eesti meigikooli lõpetaja - jumestaja-meigikunstnik. Ma ausalt-öeldes ei mäletagi, millal viimati enda üle niivõrd suurt uhkust tundsin ja mitte vaid selletõttu, et lõpetasin ja sain millegagi hakkama, vaid, et kuulasin ja uskusin ennast - andsin endast kõik, et enda suur unistus teoks teha. 

Muidugi ma kartsin - iga uus asi on hirmus. Mis siis kui see ikkagi pole mulle? Kui ma ebaõnnestun? 

Istudes aga esimesel päeval koolitussaalis ja kuulates ääreult rõõmsameelse Lana Vallo sissejuhatavat kõnet, teadsin, et olen täiesti õiges kohas. Kõik haaras kaasa ja kõike tahtsin juba proovida. 

Iga päevaga sain ma kindlust juurde - see on täpselt see, mida ma teha tahan ja mis kõige toredam, mul tuleb ju ka hästi välja. Lühikese aja jooksul sain selgeks kõik lihtsamad ja keerulisemad põhitõed. Tahtsin vaid praktiseerida-praktiseerida-praktiseerida, teha ja luua. 

Mõned kuud tagasi poleks ma uskunud, et olen siin ja kirjutan seda positust, kuid nii see ju tõepoolest on. Eile tegin oma lõputöö, mille esitasin tõepoolest suure rõõmu ja uhkusega. Sellest täpsemalt räägin ka  kindlasti üsna varsti juba. :)

Ükskõik kui naljakalt see ka ei kõlaks, kuid ma tõepoolest tunnen nagu mu süda laulaks. Kuidagi nii hea ja nii õige on olla - ma ei tea, kuidas seda paremini kirjeldada. 

Ja ükskõik kes sa siin praegu oled ja loed seda, ma loodan, et sa usud endasse ka natukene rohkem. :)

Nii cheesilt kui see ka ei kõlaks: kui sul on tõepoolest miski, millest sa pidevalt mõtled, püüad küll tihtipeale seda mõtet justkui alla suruda, kuid mingil  imelisel kombel ta ringiga tee ikkagi sinuni leiab, siis tee mulle üks pisike teene ja usu seda pisikest häälekest oma südames.

Usu mind suured asjad saavad tihtipeale  alguse just nendest väikestest mõtetest, mis meid ikka ja jälle natukene kimbutavad ja kiusavad. :)