AUTHOR
Popular Posts
-
On m õnus kevadine pärastlõuna. Värske lillelõhn on vallutanud kõik meie toad. Soojad päiksekiired silitavad õrnalt ja lõpuks olen leidnud ...
-
Võiksin teile pikemalt kirjutada oma juustest ja kuidas aastaid ajasin taga mingisugusut iluideaali. Kujutelma, mille endale ise olin loonu...
-
Minu viimasest kirjutisest on tänaseks oi-oi kui palju aega möödas. Nii palju, et ei oskagi kohe seda postitust siin õigete sõnadega alusta...
-
Oli täiesti tavaline pühapäeva õhtu. Enam tavapärasem see vist polekski saanud olla. Voodis vedelemise ja mittemidagi tegemise päev. Teat...
-
Olen alati olnud lummatud kõigest ilusast ja põnevast enda ümber ning püüdnud seda ka ise luua. Kunst ja loomingulisus on miski, mis on min...
-
Reastasime siis oma pisikese neljaliikmelise perekese üles ja lasime fotograafil end pildile püüda. Tegelikult oli väga vah...
-
Esimene lasteaiapäev. See sõnapaar on ikka veel minu jaoks kuidagi nii võõras, ometigi just täna see päev oli. Brianna esimene lasteaiapäev...
-
Mõtlesin Teiega täna jagada oma väikest päevitamise rutiini. Kuna Eesti kliima on kõigile teadaolevalt muutlik (lund, lörtsi võib r...
-
Leian, et naised on muutunud oma igapäevast kosmeetikat valides üha teadlikumaks, hoolivad oma tervest näonahast ning soovivad rõhutada...
-
Heihei, kallid! Nii tore on teile üle nii pika aja siin kirjutada. :) Ma tegin endaga sellel aastal üsna konkreetse kokkuleppe, e...
Sinu sünnitus lugu lugedes esiteks tuli pisar silma..teiseks peale selle lugemise ma mõtlen küll et mul läks eriti hästi kõik see sünnitus ja mul oli supper ämmakas. aga hea et sul kõik ikka hästi lõppude lõpuks läks :) mul oli laps samamoodi sünniteedes kinni aga siis tuli arst ja surus lihtsalt mulle kõhule et laps välja tuleks :) sest ma ise ka tõesti ei jõudnud enam pressida :) jõudu ja jaksu teile :) NB meie ka veebruaribeebi ;) ja mulle nii meeldib lugeda su tekste :)
ReplyDeleteOi, aitäh Sulle! Ja mulle meeldib üha rohkem kirjutada kui on keegi kuskil, kes naudib nende postituste lugemist. ::)
DeleteMul samuti oli raske sünnitus, peamiselt poja jaoks. Oli 2nädalat lastehaigla intensiivis pärast. 2 kõige raskemat nädalat mu elus, nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Aga me naised saame hakkama! :) Põhiline et tibudega nüüd kõik korras on ja kosuvad. :)
ReplyDeleteJust! :) Tubli naine oled, Jaanika!
DeleteMul oli synnitusel kaasas päris palju inimesi isegi ei usu seda veel aga kaasas oli minu Ema, mees ja minu VEND. Jah just Minu vend kes on minust 11kuudnoorem. Kui ema haiglasse hakkas s6itma siis oli tema ka see kes oli kohe autosse minemas et kaasa tulla :D. Arst nii useas mainis et kokkutulekutei korraldaks. Ma olen oma Emaleni tänulik sest ei kujutaks ette seda valu ja k6ikke mida kogesin et ta poleks seal mini k6rval olnud ja alga hoidnud sest mees oli emotsioonidest nii 6nnelik ja palus arstidel teha vaid seda et mul vähem valus oleks... Samas Vennaga naljatasid seal etmul p6nevam oleks... Ma ei kujuta ette kui peaksin enda synnituselugu kirjutama siis kirjutaksin seda vist minu head lehte :D Nii hea on teiste kogemusi ja läbielamisi lugeda siis saad aru et ei olegi ainus kellel valus oli
ReplyDeleteNo sul oli ikka korralik toetajaskond kohal! Väga äge! :)
DeletePaljud teisedki maininud, et tasuline ämmaemand tasuvat ikka täiega ära. Ei saa sa kuidagi tähelepanuta jääda - silm kogu aeg peal nii sul kui beebil. :)
ReplyDelete