LIINA PALOTU

Esimene lasteaiapäev. See sõnapaar on ikka veel minu jaoks kuidagi nii võõras, ometigi just täna see päev oli. Brianna esimene lasteaiapäev. Kes oleks arvanud, et see nii kiirelt kätte jõuab!?

Plaan varakult Brianna lastehoidu panna oli selge pea kohe kui suslik oli sündinud. Seda lihtsal põhjusel: emapalk lõppeb, tuleb tagasi tööle naaseda. Üsna reaalseks sai see nähes, kui sotsiaalne meie laps tõesti on - otsib suhtlemist, mängukaaslasi, tegevust igal pool ja kõigiga. Ei pelga, ei karda ega võõrista. 

Olen muidugi juba kuulnud mitmeid kommentaare: "Ta on sul ju nii pisike, kuidas sa suudad?" No olgem ausad ega suurt valikut ju pole ja siinkohal tuletaksin meelde, et mujal maailmas lõppeb vanemahüvitis ikka oluliselt varem ära. Pigem olen õnnelik, et Eesti riigis saab emme rahulikult kodus olla ikka üsna pikalt, pea 1,5 aastat. 

Kaalusime muidugi ka varianti lapsehoidja võtta. Raske on sellele tööle aga hinnalist väärtust anda, sest usaldad lisaks oma kodule hoidja kättesse ka oma maailma kõige kallima vara. Ütleme nii, et üldiselt oli neil palgasoov ka suhteliselt ühtne, nii 6 eurot + tund ja et ikka täiskoht saaks kaetud (tundide arvu poolest). Kuna meil kahjuks ühtegi tuttavat ka ei olnud, kes suslikut hoida saaks ja täiesti võõra inimese enda koju lubamine tundus mulle ka kuidagi .. ebamugav ... siis jäi valikutest peale ikkagi hoid. 

Lisaks leidsime me väga vahva lastehoiu üsna kodu lähedalt, mis oli ka meie õnneks igati soodne. Niisama hoid on seal siis 4 eurot tund ja näiteks pikapäevarühm viis päeva nädalas (võimalus on ka lühike päev ja vastavalt ka 1-2, 3, 4 päeva nädalas) koos söögiga 377.60 eurot, millest tallinlastel tuleb tasuda 227.60 eurot. Seni kuni riigieelarvelist kohta aga pole ei jää ka muud võimalust.

Trallituba, kus Brianna aga täna esimest korda siis trallimas käis, jättis endast väga toreda mulje. Vaevu olime uksest sisse jõudnud, jalanõud vahetanud kui väike tegelane mu käest juba lahti lasi ja rõõmsal sammul uute seikluste poole tõttas. Mina varjusin vaikselt nurga taha ja sealt ei tulnud väikene silmapaar mind ka kordagi otsima. Nii palju põnevat ootas ees. Ta oli küll pisikestest sõpradest kõige pisem (aasta ja neli kuud), kuid see ei heidutanud kedagi. Kõik mängisid koos nii kenasti. Emana seda kõrvalt vaadata oli puhas rõõm .. ei eksin .. see oli pigem nagu rõõm, uhkus ja kurbus kõik koos ja segamini. Väga vahva oli näha kui asjalik meie pisike juba on. 

Üldiselt proovime veel teha nii lühikesi päevi kui võimalik. Mitte kõige varem teda viia ja võimalusel ka lõunauneks ja kindlasti peale lõunaund ta koju tuua. Eks ta on ikka väike veel küll ja väsib ilmselt rohkem, seega püüame talle ka edaspidi anda niipalju puhkepäevi kui võimalik. 

Olime seal täna koos paar tunnikest ja lõunaund tudus suslik kodus. Homme aga jääb Brianna juba mõneks tunniks täitsa ilma emmeta/issita ja "tsauki tsau" teeme kohe ukse peal, et talle hakkaks vaikselt selgeks saama, et see on koht, kus ta hakkab ilma meieta olema. 

Igaljuhul tundus või õigemini oli selgemast selgem, et Briannale meeldis seal täna ikka väga ja ma usun, et ta on seal ka homme suure rõõmuga. 

Eks muidugi võib tulla ka igasugu tagasilööke, aga tänase põhjal ei saaks ma küll mitte kuidagi öelda, et väike suslik lasteaiaks "valmis" pole. Aga eks see on ikka iga lapse puhul nii erinev.